Nege
prınsıp - qaǵıda
pravılo - ereje
polojenıe (bir ereje týraly bolsa) - ereje
polojenıe (erejelerdiń jıyntyǵy) - jarǵy
degenge oralýymyz kerek?
Prezentasıaány usynamyn.
https://docs.google.com/presentation/d/1Iz6Wqtu2ID1XmGab7MaoLc50jkmMNVo7/edit?usp=sharing&;ouid=115106685780724554178&rtpof=true&sd=true
Eskertý! Habarlama qaldyrý úshin saıtqa kirý kerek.
Sarapshy mamandar
Samokatty samokat dep qaldyraıyq. Bytovoı sózderdi talqylaı bermeı, halyq qoldanyp júrgenin alyp, ǵylymı jáne kásibı sózderge kóbirek kóńil bóleıik.
Túrik tilinde samokat "tekerlekli kızak" dep atalady. Bul "dóńgelekti shana" degen maǵyna beredi. Keıinnen scuter (scooter) degen sóz de paıda boldy. Biraq halyq kóbine ulttyq tanymyna jaqyn uǵym retinde dóńgelekti Tolyǵyraq ...shana maǵynasyndaǵy ataýdy keńirek qoldanyp júr. Al samokat orys tilinen keledi. Eger joq bolmaıdy jastar osylaı qoldanyp júr deıtin bolsańyzdar muny samokat túrinde emes "samakat" dep jazý kerek. Túrki tilderiniń barlyǵynda sóz qalaı oqylsa solaı jazylady. /o/ men jazyp /a/ men oqý sıstemi orys tilinen kelgen. Osy erejeden Latynǵa kóshý barysynda qutylyp alsaq ári termınderdi soǵan qaraı yńǵaılasaq jón bolar edi. Alash ǵalymdary "jat sózder" tilimizge enetin bolsa olardy tym quryǵanda ózimizdiń dybystyq sıstemimizge yńǵaılaýymyz kerek degen erejeni bostan bosqa alǵa tartqan joq qoı.
"Ózi dóńgeleıdi, ózi jyljıdy" degen maǵynany orystar jaqsy qysqartypty. Biz basqa sóz tapsaq jaqsy bolar edi. Mysaly, ushaq sózi samolettiń ornyna jaqsy sińip ketti. Ǵylym tilinde de qınalmaı qoldanamyz. Ony Tolyǵyraq ...Sherhan Murtaza Túrkıaáǵa barǵanda, ucak sózin estip alǵash qoldanypty deıtinder de bar. Biraq túrikterde -cak, -cek jurnaqtary keler shaqty bildiredi ǵoı. Ucak qazaqsha ushar bolady bizdiń yńǵaıǵa salsaq. Sondyqtan tildiń ortaq zańdylyqtarynan báribir alystamaǵanymyz jón. Oıdan sóz qurastyrmaı, kónergen nemese sırek qoldanatyn sózder sózdiginen balama izdep kóreıik.
"Samokat" sóziniń orysshalyǵy kórer kózge aıqyn kórinedi. Ádette orys tilinen (orys tili arqyly emes) engen sózder aýdarýǵa beıim keledi. Sol dástúrden jańylmaǵan durys. Birneshe balama sózderdiń ishinen tańdap alatyndaı múmkindik týdyrý qajet dep esepteımin.
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
Prınsıp termıni 2000 jyly «Qaǵıdat» dep bekitilgen. Al «pravılo» termıni 2018 jyly «qaǵıda» dep bekitilip, 2022 jyly «qaǵıda» dep qaıta bekitilgen.
Ereje termıni 2018 jyly «polojenıe» dep bekitilgen. «Polojenıe» termıniniń Tolyǵyraq ...basqa da maǵynasy bar: josyq, qalyp, jaǵdaı, kúı, dáreje, oryn, jatý, ornalasý, ahýal, jol, turlaý.
Jarǵy sóziniń oryssha balamasy «Ýstav», bul termın 1998 jyly bekitilgen, sondaı-aq «Ekonomıka jáne qarjy», «İs júrgizý jáne muraǵat isi», «Zańtaný», «Dene tárbıesi jáne sport», «Tarıh», «Fılosofıa jáne saıasattaný», «Áskerı is», «Statısıka, standarttaý jáne zıatkerlik menshik», «Bekitilgen termınder jınaǵy» kategorıalarynda «Jarǵy» dep berilgen.
Eger baıaǵy Jarǵy termınine qatysty aıtar bolsańyz, sizdiń meńzegenińiz «Ýlojenıe» – «Zańdar jınaǵy» (XIX ǵasyrda quqyqtyń jekelegen salasyndaǵy zańdar jınaǵy) bolýy kerek. «Jeti jarǵy» – «Sem ýlojenıı». Zańtaný kategorıasynda «Jınaqtaý» – «Ýlojenıe», «German azamattyq zańdar jınaǵy» – «Germanskoe grajdanskoe ýlojenıe» dep usynylǵan.
Erbolat Ǵalymjanuly, durys emes. Prezentasıaány qarasańyz, polojenıe degenniń eki maǵynasy bar. bireýi - ereje, ekinshisi - erejeler jınaǵy.
«Durys emes» degen kezde sózińizdiń naqty negizdemesi bolýy qajet. https://termincom.kz/ saıtynda «Termın izdeý» batyrmasyna bassańyz, termınniń qazaqsha jáne oryssha ataýy, kategorıasy shyǵady. Osy jerden «Polojenıe» termıniniń bekitilgen nusqasyn, kategorıa boıynsha Tolyǵyraq ...qoldanysyn kórýge bolady.
Eger bekitilgen nusqasymen kelispeseńiz, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi Til saıasaty komıtetine nemese Shaısultan Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵyna hat joldaǵanyńyz jón.
Polojenıe termıni 2018 jyly «Ereje» dep bekitilgen. «Polojenıe» termıniniń basqa da maǵynasy bar: josyq, qalyp, jaǵdaı, kúı, dáreje, oryn, jatý, ornalasý, ahýal, jol, turlaý. Bekitilgen nusqasyna toqtalyp ótsek:
1) Polojenıe – jaǵdaı (2020 jyly bekitilgen termın)
2) Isqodnoe polojenıe – Bastapqy kúı, bastapqy qalyp (2019 jyly bekitilgen termın)
3) Sıs-polojenıe – Sıs qalpy (2019 jyly bekitilgen termın)
4) Polojenıe fınansovoe – Qarjy jaǵdaıy (2016 jyly bekitilgen termın)
5) Polojenıe – Ereje (is júrgizý) (2010 jyly bekitilgen termın)
6) Prosesýalnoe polojenıe – Prosestik jaǵdaı (zań) (2010 jyly bekitilgen termın)
7) Meta-polojenıe – Ara oryn(hım) (2006 jyly bekitilgen termın)
8) Para-polojenıe – Qarsy oryn (hım) – (2006 jyly bekitilgen termın)
9) Sosıalnoe polojenıe – Áleýmettik jaǵdaı (eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý) (2005 jyly bekitilgen termın)
10) Sosıalnoe polojenıe – Áleýmettik jaǵdaı (tarıh) (2005 jyly bekitilgen termın)
11) Beznadejnoe polojenıe – Úmitsiz jaǵdaı (med) (2005 jyly bekitilgen termın)
12) Zloýpotreblenıe slýjebnym polojenıem – Qyzmet babyn teris paıdalaný (zań.) (2005 jyly bekitilgen termın)
13) Orto-polojenıe – Qońsy oryn (Bekitilgen termınder jınaǵy)
14) Polojenıe ploda – Jatyrdaǵy balanyń qalpy (Bekitilgen termınder jınaǵy)
https://termincom.kz/ saıtyndaǵy kategorıalar boıynsha:
1) Polojenıe – Qaǵıda, jaǵdaı (Zańtaný)
2) Polojenıe – Kúı; jaǵdaı; qalyp (Dene tárbıesi jáne sport)
3) Polojenıe – Jol, turlaý (Pán sózderi)
4) Zadnee polojenıe ýdarnıka – Soqqynyń qaıyrylǵan túri (Áskerlik ataýlar)
5) Voennoe polojenıe – áskerı jaǵdaı (Zańtaný)
6) Josyq, qalyp, jaǵdaıy – Polojenıe (Áskerlik ataýlar)
7) Qamaý josyǵy – Osadnoe polojenıe (Áskerlik ataýlar)
8) Núkteniń bastapqy orny - Polojenıe tochkı nachalnoe (Matematıka)
9) Jaǵdaı, oryn – Polojenıe (Informatıka jáne esepteýish tehnıka)
10) Pravovoe polojenıe – Quqyqtyq ereje (Zańtaný)
11) Polojenıe stoıa – Túregep turý kúıi (Dene tárbıesi jáne sport)
12) Nachalnoe polojenıe – Bastapqy qalyp (Dene tárbıesi jáne sport)
13) Polojenıe gorızontalnoe – Jazyq jatys (Dene tárbıesi jáne sport)
14) Polojenıe o sorevnovanıı – Jarys erejesi (Dene tárbıesi jáne sport)
15) Tıpovoe polojenıe – úlgi ereje (İs júrgizý jáne muraǵat isi)
16) Normatıvnoe polojenıe – normatıvti ereje (İs júrgizý jáne muraǵat isi)
17) Polojenıe kamer – Kameralardyń ornalasýy (Mádenıet jáne óner)
18) Vremennoe polojenıe – Ýaqytsha ereje (Tarıh)
19) Domınırýıýshee polojenıe – Basym, ústem jaǵdaı (Fılosofıa jáne saıasattaný)
20) Materıalnoe polojenıe – Materıaldyq jaǵdaı (Fılosofıa jáne saıasattaný)
21) Polojenıe chrezvychaınoe – Tótenshe jaǵdaı (Fılosofıa jáne saıasattaný)
22) Isqodnoe polojenıe – Bastapqy negiz (Fılosofıa jáne saıasattaný)
23) Polojenıe – Jaǵdaı, ereje (Fılosofıa jáne saıasattaný)
24) Bedstvennoe polojenıe – Múshkil hal-ahýal (Fılosofıa jáne saıasattaný)
25) Zakonopolojenıe – Zań erejesi (Fılosofıa jáne saıasattaný)
26) Ýstroıstvo dlá ýstanovkı remızok v odınakovoe polojenıe –Remızkalardy birdeı ornatý qurylǵysy (Jeńil jáne toqyma ónerkásibi)
27) Sınoptıcheskoe polojenıe (sıtýasıaá) – Sınoptıkalyq jaǵdaıat (Geologıa, geodezıaá jáne geografıa)
28) Polojenıe geografıcheskoe – Geografıalyq oryn (Geologıa, geodezıaá jáne geografıa)
29) Polojenıe prodolnoe – Uzynsha ornalasý (Medısına)
30) Polojenıe bokovoe – Qyrynan jatý (Medısına)
31) Aksıalnoe polojenıe – Aksıaldi ornalasý (Hımıa)
32) Polojenıe o gosýdarstvennoı statısıke – Memlekettik statısıka týraly ereje (Statısıka, standarttaý jáne zıatkerlik menshik)
33) Polojenıe zakona – Zań erejesi (Statısıka, standarttaý jáne zıatkerlik menshik)