Eskertý! Habarlama qaldyrý úshin saıtqa kirý kerek.
Sarapshy mamandar
As mázirin qazaqshalaý - kún tártibinde turǵan ótkir máselelerdiń qatarynda. Máselen, «rassolnık" degen taǵam bar. Meniń oıymsha, barlyq kóje ataýlarynyń janyna sorpa degen sózdi tirkestirý qajet. "Rassolnıkti» tuzdyqty sorpa dep aýdarýdy usynamyn.
Ескерту! Хабарлама қалдыру үшін сайтқа кіру керек.
Rassolnık – tuzdyqty kóje – rassolnik (soup with pickled cucumber). Derekkóz: Rahımberdıeva B.M. R 24 Taǵamtaný sózdigi. – Almaty: «Oı-sana» baspasy, 2013. –216 bet. Oryssha-qazaqsha-aǵylshynsha (Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat Tolyǵyraq ...mınıstrligi Til komıtetiniń tapsyrysy boıynsha «Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011 – 2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy» aıasynda shyǵaryldy)
Sorpa men kóje birdeı taǵam emes. Sorpa – býlon (Tamaq ónerkásibi jáne turmystyq qyzmet), kóje – sýp (Tamaq ónerkásibi jáne turmystyq qyzmet), tuzdyqty kóje – rassolnık (Tamaq ónerkásibi jáne turmystyq qyzmet), úı tuzdyqty kójesi – rassolnık po-domashnemý (Tamaq ónerkásibi jáne turmystyq qyzmet). Derekkóz: https://termincom.kz
Kóje – zat. 1. tamaq. Etten, unnan, dándi daqyldardan suıyq etip pisirilgen as. Kespe k ó j e kún batqansha, Bıdaı k ó j e el jatqansha, Tary kóje tań atqansha (M.Álimbaev, Órnekti sóz.). Baıdyń malyna satylyp bir, k ó j e s i n e satylyp eki adasasyńdar (M.Dýlatov, Shyǵ.). Zar jylap túrdym shóptiń tóbesinde Úrleımin tyrna ymnyń kóbesine. Basyma kóp báleni izdep aldym, Toıam dep zalym baıdyń k ó j e s i n e (K.Ázirbaev, Tańd. shyǵ.). 2. Tamaq, azyq. Biledi jaıyn bar úıdiń, Sekildi bári moınynda. K ó j e s i bolsa sábıdiń, Kóńili de onyń ornynda (S.Jıenbaev, Altyn qalam). 3. aýys. Bylyq, bylapyt. Ádilbek ana ekeýiniń aýzynan shyqqan sózdi qaǵys jibermeı, bir nárse túsinýge tyrysady. Ári-beriden soń mıy k ó j e bolyp ketkendeı (Z.Shúkirov, Qıyn túıin). Derekkóz: Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. On bes tomdyq. 8 - tom / Qurast.: Q. Kúderınova, O.Jubaeva, M. Jolshaeva jáne t.b. - Almaty, 2011. - 744 b.
Sorpa – sýǵa qaınap pisken ettiń sóli shyqqan suıyq tamaq. Aspazshylar as ákeldi. Maı, botqa, s o r p a ısi ańqyp ketti (M.Jumabaev, Shyǵ.). Qoıshyǵa da ustatty súıek-saıaq Et artynan s o r p a ishti birer aıaq. Bata qylyp, qol jýyp bolysymen Eńlik atty erttedi aıtqyzbaı-aq (Sh.Qudaıberdıev, Shyǵ.). Onyń esesine qysty kúni s o r p a ǵ a, kójege, sarqasqa qylyp qurt ezip toıyp alsa, qora ishine kemzelsheń, kóıleksheń shyqqanda boıy qyz-qyz qaınap júredi (J.Aımaýytov, Shyǵ.). Derekkóz: Qazaq ádebı tiliniń sózdigi. On bes tomdyq. 13-tom / Qurast. A. Fazyljanova, N. Ońǵarbaeva, Q. Ǵabıthanuly jáne t.b. - Almaty, 2011. - 752 b.